neljapäev, 28. detsember 2006

Üldiselt Lucid Dreamingust

Ma olen sellega tegelenud aktiivselt umbes paar aastat. Kõige rohkem on mind innustanud filmid Vanilla Sky/(Abre los ojos) ja Waking Life.
Kujutlege ette und, mis on nii kirgas, et see tundub nagu elu. Te võite teha kõike, mida päris elus ei julge; saada üle oma hirmudest, muuta oma isikupära, võita haiguseid ja isegi meenutada oma lapsepõlve. On fakte, kuidas inimene on saanud üle südamehaigusest LD läbi ja üks kirjanik kirjutab raamatuid seda kasutades. Või teine näide, kuidas inimene sai üle avalikkuse ees esinemise hirmust, sest õppis unes ennast rahva ees kindlalt tundma. Teadagi on paljud tähtsad avastused unes tehtud.
Lucid dreamis on kõik meeled erksad. Näiteks mäletan ma selgelt oma unenäo lõhnu, hääli, hirme, puudutusi ja nägusid. Üks ilusamaid unenägusid, mida kogesin, oli lend üle lumise vanalinna. Kui õhku tõusta, siis käib kõhus läbi sama tunne nagu tõuseks lennukiga üles ja kogu see ilu, mis paistab, on fantastiline. See on kõik meie alateadvuse vili, mida me saame kasutada, kui vaid soovime. Lucid-unenäoks on vaja jätta meelde öö jooksul vähemalt 2-3 unenägu. Soovituslikult võiks pidada unenägude päevikut, kuhu iga hommik oma unenäo üles kirjutada ja enne magamaminekut neid lugeda. Või siis need pähe õppida. Varieeruvalt jätavad inimesed iga hommik järjest rohkem unenägusid meelde. Inimene näeb und REM-une ajal ja need tsüklid pikenevad hommiku poole. Sellepärast oleks alati vaja lucid dreami jaoks pikka magamist ja soovituslikult hommikupoolset. Olen saanud lucid dreami ka väga vähese uneajaga, aga see oli värvusetu, lühike ja laialivalguv. Teiseks tuleks enne magamaminekut enesele süvendada, et saad aru kui näed und ja jätad oma unenäo meelde. Nii näiteks saavutas mu klassivend juba esimesel ööl lucid dreami; tõsi selleks kordas ta samu lauseid kuni magamajäämiseni. Tahtejõud on see, mis mängib sellel alal olulist rolli. Kolmas, natuke teisejärguline võimalus on päeval endalt paar korda küsida, kas ma näen und, või kui näete tihti unes midagi korduvat, siis tuleks seda siduda unega: näiteks nägin ma suvel tihti und koolist. Seepeale tegin ma endale päeva jooksul korduvalt selgeks, et kool ei hakka niipea ja see peab järelikult olema uni. Järgmine öö, kui sattusin unes jälle kooli, mõistsin, mis päeval olin endale selgeks teinud ja tegutsesin koolis edasi juba omavoliliselt, nii kuis olin alati tahtnud. Näiteks tegin ma oma mobiilile logo "Kas ma magan?" ja igakord kui telefoni kätte võtsin, ei jäänud logo märkamata. Pole siis imestada, kui leiate endalt unes küsimast sama küsimust. Neid erinevaid treeninguid on palju ja nad pole kohustuslikud, kuid kindlasti aitavad.
Paljud algajad aga satuvad esimesest lucidist nii pöördesse, et see kogemus jääb neile kahjuks lühidaks. Lucidi pikendamiseks on vaja suurt keskendumisvõimet, tuleb nautida kõiki detaile, ei tohi lasta unenägu koost vajuda ja kindlasti peab mingi tegevuse leidma. Kui unenägu on pealiskaudne, tuleks vaadata oma käsi, minu jaoks see töötas.
Unenäo vahetamiseks piisab, kui enesele ütlete, et järgmise nurga tagant soovite ennast leida juba kuskilt mujalt ja nii see ka läheb. Olen kogenud ka sellist und, mis oli nii erk, et ma siiamaani ei saa aru, kuidas see uni oli. Nimelt ärkasin ma hommikul üles, läksin laua juurde, vaatasin kalendri kuupäeva, seinakella täpset aega, kirjutasin oma unenäo päevikusse ja heitsin uuesti magama. Teistkordsel ärkamisel ma oma üleskirjutatud unenägu päevikust ei leidnud.
Unes on lõpmatult palju asju, mida saab teha, alates kõikvõimalikest meelelahutustest kuni eneseharimiseni. Kahjuks on mul, kui tavalisel tänapäeva inimesel suhteliselt väike uneaeg, mis on selle ilusa tava minu jaoks väheke võõrandanud. Ent võttes ennast kokku suudan jälle imedemaale naasta.