Kogesin täna painajat jälle. Olen lugenud, et tegemist on unenäodeemoniga. Igatahes unes tuli ta mulle kallale ja ma olin ta vastu jõuetu. Ta võtab erinevaid kujusid, kuid tavaliselt on ta mees. Korra olen ma suutnud teda unes alistada, a la Bruce Lee stiilis (ka teda käis unenägudes painaja piinamas kuni ta lõpuks sellega võitlusesse asus ja ta võitis). Mis tegi asja täna huvitavaks oli see, et kui ma silmad järsult lahti tegin, tundsin, kuidas nagu raske vaip asuks mu peal. Silmad kähku kinni ja tagasi magama.

Millegipärast ei suuda ma unenägudes enam lennata... Olin akna ees, ilus vaade ning sain aru, et tegemist on unega. Muidugi, lahke nagu ma olin, rääkisin teistele sellest ka. Terve mu uni oli täna film, tundus, et mingi õudukas. Ja keegi ütles, enne kui ma otsast peale oleks seda vaatama hakanud: "If you're going to miss it, don't watch it."

Alati kui ma magan võõras kohas või voodis, näen palju rohkem unenägusid.

Ma magasin kaks päeva järjest sisse kella poole kaheni, kuigi mul oli äratuskell. Asi oli lihtsalt selles, et mul polnud mitte midagi tähtsat neil päevil plaanis.
Täna on mul eksam ja ma olen üleval. Õigupoolest ärkasin ma öösel enda mäletamist mööda vähemalt 5 korda üles ja vaatasin kella, iga kord nägin unenägu ning viimases unenäos rääkisin isegi juttu Kristeliga, kes peaks mulle helistama täpselt 20 minuti pärast ja üles ajama. Ma panin tänaseks neli äratuskella ja ei kasutanud neist ühtegi, sest suutsin ise ärgata iga REM-tsükli lõpus ülesse ning ausalt öeldes pole väsimust ollagi. Uinusin kella 1 paiku.