Kuulen seda küsimust viimasel ajal pidevalt ja pean tunnistama, et vastus on progressiivne, aga kas ka positiivne? Nimelt 15minutilised uinakud tõesti-tõesti on tänapäeva inimesele hard burden. Seda eelkõige psühholoogilises mõistes, ma pole elu sees nii palju sisse maganud kui viimasel ajal.
Kuid mis ma olen oma suureks üllatuseks avastanud on see, et ma ärkan alati õigel ajal ülesse, s.t. mitte mu enda, vaid alateadvuse prognooside järgi. Seda on juhtunud vähemalt kümnel korral, et ma magan äratuse sisse, kuid suudan ärgata näiteks pool 7 või pool 10, vastavalt päevale üles, ning seejuures kõik asjad ära teha, mida pidin öösel tegema, s.t. õppima eesseisvaks tööks ja ma jõuan valmis täpselt siis, kui pean hakkama kooli minema. Ma pole kordagi sissemagamise pärast pidand jätma tööd tegemata, kuigi õpin alati hommikul enne tööd. võib ju spekuleerida, et ehk ma õpin kiiresti ära jne, kuid tegelikult on see piisaval määral, et ma asjast aru saaksin ja jõuaksin korra ka üle korrata.
Olen leidnud enda jaoks ajaliselt efektiivsema magamisviisi. Nimelt ei maga ma enam regulaarselt. Näiteks üks öö paar tundi ja teine öö kümme tundi. See annab mul mõlemal hommikul värske enesetunde, lihtsalt vähem magades ei pruugi õhtuni ilma kõrvaliste abivahenditeta (kohvi) iseseisvalt vastu pidada. Kuid selle vastu aitab väga hästi paaritunnine uinak lõuna ajal. Kokkuvõtvalt tuleb keskmine uneaeg nädalas kuskile 5-6h kanti, mis pole samuti paha tulemus.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar